Legendid
Andres Tvauri
Ohvrikividega seotud kombed ja uskumused
Ohvrikividega seotud uskumused ja kombestik, kogutud rahvasuust viimase saja aasta jooksul, esindab hilist eesti rahvausundit, mis on ristiusuga segatud jäänus muinasusundist.
Haiguste ravi
Teadaolevatest ohvrikividest on umbes 70 olnud kasutusel haiguste ravimisel. Haiguste ravis kasutati enamasti maagilist ülekannet. Haiget kohta hõõruti mingi esemega (näiteks raha, sool, süsi vms), mis seejärel jäeti kivile. Usuti, et ka haigus nõndaviisi koos esemega kivile üle kandub.
Rohkesti kasutati kivi lohku kogunenud vihmavett. Vett kasutati välispidiselt, sellega pesti haiget kohta. Vee kasutamise eest anti kivile tasuks ohvrit, näiteks raha vms.
Jaani kihelkonnas, Tagavere külas kooli aidas on keskmine ümmargune kivi. Selles kivis on ümmargune auk. Kellel nägu vinnisi täis oli või muidu haige, see pidanud ennast seal selle augu vihmavees pesema. Enne pidanud aga ühe raha sinna auku viskama. Kes see uut raha raatsis visata, ikka visatud vana raha. Peale pesemist saand nägu varsti terveks. Mõnedel juhtudel aidanud ka haige koha asetamine vastu kivi. Seda võib nimetada haiguse otseseks ülekandmiseks. Esineb ka muid ravimaagilisi võtteid. Jõhvi kihelkonnas Tarakuse küla lähedal viidud ohvrikivile emapiima, kui laps oli haige. Usuti, et laps paraneb selle tulemusena. Tuntud võte oli ka vihtlemine kivil, mille kohta on mitmeid teateid. Näiteks:
Malla vallas Iila külas asub Iiemäe talu maal suur kivi Ellukivi. Sinna viidi noorekuu öösi lapsed, kes kängu olid jäänud ja kellel ei aidanud harjaste võtmine ega leilis aurutamine, seal pidi lapse kõhuli kivile panema ja kadakase vihaga vihtlema. Siis hakand laps kasvama.
Vihmakivid
Vähemalt kolme kivi on kasutatud ilmastiku muutmiseks. Kõik kolm teadet pärinevad Saaremaalt Kärla kihelkonnast. Paadla Kogula küla väljal olevat olnud vihmakivi, kus kohalik rahvas palunud põua ajal vihma ja ohverdanud rahasid (Vaas 1922).
Teine kivi, mida olevat kasutatud vihma saamiseks, oli Kaarmise külas. Kivi olevat olnud 174 cm pikk, u 65 cm lai ja 22 cm paks. Kui sooviti vihma, tõsteti kivi püsti. Kui aga taheti kuiva, seati kivi pikali maha.
Kolmas selline kivi oli olnud Ulje küla Pühajõe talu karjamaal. Seal olevat vanasti põua ajal vihma saamiseks veetud oinast ümber kivi. Vedama pidanud kindlas suunas, teistpidi vedamisel olnud tulemus vastupidine.
Ohvrikivid ja armastusmaagia
Vähemalt kaks ohvrikivi on olnud seotud ka armastusmaagiaga. Üheks selliseks oli "Poola kuninga ristikivi" Lääne-Nigulas:
Rootsihumba saunanaine jutustab, et neljapäeva õhtuti vihelnud tüdrukud, kel pole veel kosilasi käinud, kaksiti kivil istudes omi suguosi kadakast vihaga. Usutud, et sarnane vihtlemine neiu poisile armsaks võib teha. Viht, millega viheldud, j?etud kivi juure maha ühes hõberahaga. Paljud tüdrukud olla niviisi tanu alla saanud. Sarnaseid vihtlemisi toimetati veel umbes 30 a. tagasi (Veitmann 1932).
Viiteid armastusmaagiale esineb ka seoses muude kividega. Sellisteks on näiteks teated kivil alasti vihtlemisest, kivil vihtlevatest nõiamooridest, kivi ümber tantsivatest naistest jms. R. Viidalepp seostab neid paari ülalmainitud näidet Kesk- ja Lääne-Euroopas levinud sigivusmaagia ja seksuaalkultusega seotud kividega. Näiteks Prantsusmaal olevat tüdrukud kividelt palja istmikuga alla liuelnud, et samal aastal mehele saada, ja noorikud teinud nõnda selleks, et lapsi saada. Ka Eestis on teada paar liukivi, mida oleks mõeldav siduda armastusmaagiliste kivide ja ülalmainitud kombega.
Reliktuskumused
Mõnede kivide puhul on kivi algne ohvrikiviroll ununenud rahva mälust, kuid säilinud huvitavaid uskumusi ja kombeid, mis viitavad kunagisele ohverdamisele.
Võru maakonnas Meeksi vallas on Nulga küla. Selle küla aia nurgas on üks suur kivi. Sinna panivad need, kes sealt mööda käisivad, kas leivast, kalast või lihast ja n. ed. midagi kivi kõrva või enamiste kivi peale. Kui midagi anda ei olnud, siis pandi hobune kammitsasse ja käidi kammitsas hobusega kivist mööda. Sai tükk maad mööda mindud, siis võeti hobune jälle kammitsast lahti.
Ohvri kivi, Vana Vändras, Piista Vahelt talu heinamaa sees. Seal Pernu jõe kaldal on üks kaunis suur kivi, mida kuri kivi kutsutakse. See olla vana ohvri kivi, kuhu peale raha on pidanud viskama. Kui keegi sealt mööda minnes mitte sinna raha ohvriks ei ole visanud, siis tulnud kohe haigused kallale.
Ukukivi
Pärnu mnt. ääres Käbaste mäel asuv Ukukivi (ü. 35,1 m, k. 5,7 m), tuntud ka Ruila Lossikivi, Neitsikivi, Lindakivi ja Kalevipoja põllekivina, on Eesti suurim ohvrikivi. Ohvrilohu läbimõõt on ligi 40 cm.
Mõningaid rahvajutte kivi kohta:
Rahvajutt räägib, et kivil seisnud kunagi hõbetaldrik. Muistendi järgi olevat kivi Kalevipoja põllekivi, auk kivi läheduses maas aga Kalevipoja põllepaela jälg.
Kalevipoeg tahtnud Lindanisast lennutada sukapaelaga 2 kivi Riia linna pihta, kuid paela katkemise tõttu kukkunud üks neist Ruilasse, teine Varbolasse.
Rahvajutt räägib, et muiste võistelnud Lindanisa ja Varbola kiviviskamises. Lindanisa visanud ja kivi kukkunud üsna Varbola jala ette, kus teda nüüdki näha on. Varbola olnud nõrgem: tema kivi kukkunud poole maa peale Ruila juures maha.
Kivi kohta võib kuulda veel teisigi jutte. Näiteks räägitakse, et muistse vabadusvõitluse ajal hukatud kivi otsas vangistatud ja surma mõistetud sakslasi.
Ühe jutu järgi olevat siin koguni Vanapagan lambaid tapnud ja neid pajas keetnud - lohk kivi otsas meenutab täesti pajaaset.
Kui Oleviste kirik valmis sai, oli rahva rõõm suur uue kiriku pärast. Kirik tõesti linna au ja ilu, laevade tuletorn ja juhtija. Laevu purjetab varsti palju Tallinna alla kokku. Mida rohkem elanikud rõõmustavad, seda enam Vanapagan vihastub. Oleviste kõrge torn tal okkaks silmas. Vanapagan arvama, kuidas torni hävitada. Viibib Pärnus: aega puudub minna Tallinna kirikut hävitama. Ei muud, kui võtab mehise lingu, kivimürakas peale, viristab lingu. Viristades katkeb kivi raskuse pärast lingupael. Kivi ei jookse paela katkemise pärast märki, vaid langeb Pärnu-Tallinna tee äärde Ruila mõisa väljale maha. Seal puhkab mürakas praegugi, vaese mehe sauna suurune. Vanal ajal olnud kivi otsas hõbekauss, kuhu vihmavett sisse valgunud; selle veega arstitud mõnesuguseid haigusi.
Teiste teadete järele ei visanud Vanapagan kivi Oleviste kiriku pihta, vaid Kalevipoeg, kes selsamal ajal Riias kirikut ehitanud. Kalevipoeg vihastunud, et Olevi kirik suurem ja kõrgem saanud kui tema oma ja sellepärast katsunud ta kirikut kiviga hävitada.